Lahe Maa
Loodus- ja kultuuriküllane rahvuspark
Lahemaa rahvuspark, millest kolmandiku moodustab meri ning kaks kolmandikku maismaaterritooriumist katab mets, annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus- ja kultuurmaastikest: kivised ja liivased rannad, maalilised rabad, põlismetsad, loopealsed, klinti lõikunud kärestikulised jõed, mandrijääga tulnud rahnud ning ajaloomälestised.
Nii metsad kui ka rannad on inimtegevusest vähe mõjutatud, sest Nõukogude ajal oli tegu suletud piiritsooniga. Militaarrajatiste jälgi leiab sealt seniajani ning on seiklushimulistele põnevaks avastamiseks.
Lahemaa on ka loomade poolest eriline ning seepärast ka Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid. Kõrvemaa sood-metsad lõunas lisavad eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Oandu ja Altja vahel maalilises orus saab tutvuda kobraste eluga. Lindudest on tavalised händkakk ja musträhn, sügisel kogunevad Sagadi põldudele sookured.
Lahemaa rahvuspark loodi 1. juunil 1971. See on Eesti vanim ning ühtlasi suurim rahvuspark, pindalaga 74 784 ha.
Soovitame vaadata ka Keskkonnaameti poolt loodud Lahemaast klippi:
