Kunstimaastikul kunstnike nimed tutvustamist ei vaja, aga vähemteada on tõsiasi, et mõlemad olid Tõnis Vindi esimesed õpilased, lisaks seob naisi lapsepõlvesõprus ning armastus looduse ja kultuuri vastu.

Marje Taska on eelkõige tuntud oma abstraktsete ja geomeetriliste vormide poolest, samas kunstiteadlastele on silma jäänud just tema installatsioonid. Viinistu Tünnigaleriides presenteerib kunstnik pealkirja „Ema_maa“ all reljeefide seeriat ”Terra Mater”, mis on loodud Malmö kunstihalli näituseks 2001 aastal. Näituse tutvustuses sõnab Marje: „Me elame petlikul ajal, kus kogu me eksisteerimine inimgrupina on küsimärgi all. Paljud meist ei jõua enam lugeda uudiseid või ei usu neid. Võimukoridorid on pikad ja salajased, – kes on need, kes tegelikult otsustavad? Mis toimub me planeediga, kas me teame kogu tõde?“ Teema on endiselt vägagi aktuaalne ja kas mitte enamgi veel? Reljeefide välise peibutava ilu taga on peidus midagi hoopis muud. Lisaks tuleb eksponeerimisele täiesti uued teosed, mis on loodud viimaste aastate jooksul puumaalidel ühise pealkirja all “Participation Mystique”.

Maara Vindi Viinistul eksponeeritava näituse “Igal hommikul Arm on uus” teosed on kantud fantaasialennust ja kujutavad kunstnikule armsaid motiive nagu kalliskivid, lilled, loomad ja vee elanikud. Paljud teosed on ka muinasjutulise sisuga, lisaks on eksponeeritud Maeterlicki näidendist “Pelleas ja Melisande” inspireeritud samanimeline temperamaal ning valik religioossetest teostest. Enamus pilte on valminud viimastel aastatel imekauni looduse keskel kunstniku kodus Vääna-Jõesuus, kus paiga ilu ja rahu inspireerivad joonistama. Teosed on valminud erinevates joonistustehnikates, nende seas on tušijoonistusi, temperamaale, akvarelle ning kasutatud on ka akvarell- ja metallikpliiatsit.

Kunstnikke seob sõprus varasest lapsepõlvest, koos suvitati Vääna-Jõesuu naabermajades, sõprust tugevdasid ühised huvid ja armastus looduse vastu. Maara Vint meenutab, et tihti peeti neid õdedeks kui nad lehvivate õlgkübaratega ringi käisid, oldi üleval hommikutundideni jutustades teineteisele muinasjutte ja fantaseerides; hommikul mindi koos päikesetõusu imetlema. Talviti käidi koos kontsertidel ja kunstinäitustel. „Varahommikused lillede nuusutamised erinevates aedades, jalutuskäigud Sepakaldale ja Suurupi ürgmetsa, väljasõidud Keila-Joale, Murastesse ja siis pikad öised kõnelused küünlavalgel, kõik see sööbis igaveseks mu positiivsesse mälupanka,“ lisab Marje Taska.

‍

‍
Näitus jääb avatuks 2. juulini 2023

‍

Loe juurdre: https://noba.ac/et/naiskunstnikud-dialoogis-soprusest-loodusest-ja-kultuurist/

‍